Mo mii gáhttet luosa?

Skuvlaalbmá Áslat Niillas Áslat

Borgemánus 2020 eamiálbmotnjunnošat Brittish Columbias Kanadas gáibidedje gieldit buot rukses luosa (sockeye salmon) bivdima Frazer eanus, mii lea badjel logi geardde stuorát go Deatnu. Sivva gáibádussii lea luossanáliid earenomáš heajos dilli.[1]Deanus fas Norgga ja Suoma stáhtat áigot gieldit buot luossabivddu jagi 2021 heajos luossanáliid dihtii.[2] Muhtin sámit leat gal dávistan dárbbu gieldit luossabivddu Deanus, muhto olusat leat garrasit maid vuostálastán gildosa.[3] Makkárson dilli Deanu luossanáliin galggašii leat, vai mii sámit ieža mearridivččiimet giddet luossabivddu?

Geassi 2020 lei mu ja máŋggaid earáid luossabivddu ektui katastrofa. Godden olles geasis dan maid buorre jagi goddá ovtta beaivvis. Dulvegeasi dihte ean gal beassan olles geasis munno dábálaš buođđosajis bivdit, mii dieđusge váikkuhii sakka, muhto das fuolakeahttá ferte mieđihit luossajahki lei earenomáš heittot. Muhtin oalgejogain illá dihttui guolli. Heajos jagit leamašan máŋga maŋŋálagaid, vaikko vel diibmá leige olahus.

Jagi 2017 Ellos Deatnu lihkadusain falleheimmet garrasit stáhtaid mearrádusa ráddjet earenomážit sámiid árbevirolaš bivdorivttiid. Dan ektui dilli ii leat gal rievdan: stáhtat leat mearridan bivdogildosis sámiid oainnu vuostá ja nu dat rihkku min rievtti iešmearrideapmái ja min árbevirolaš resurssaid hálddašeapmái. Dat, mii fas lea rievdan, goit iežan buohta, lea garrasit lassánan fuolla luossanáliin. In jáhke dilli lea aiddo nu heittot, ahte buot luossabivddu galggašii gieldit, muhto jos Deanu čázádahkii gorkŋot nie unnán luosat go diibmá, de váivves duohtavuohta fal lea, ahte jos mii sakka bivdit daid vátna guliid, de boahttevuođas bohtet leat vel uhcit luosat.

Deatnu lea genehtalaččat riggáseamos Atlántta luossajohka máilmmis. Dat lea árbi man mii leat ožžon ovddit buolvvain. Sii leat máhttán bivdit nu, ahte nálit eai goarrán. Rastábuođuid áigge fertii gulahallat olles čázádaga viidodagas olbmuiguin, vai máhtte doallat rastábuođuid luŋkkaid rabas ja sihkkaraste nu luosaid goargŋuma buot oalgejogaide. Hálddašeapmi lei olu dárkilut dásis ja eanet dynamalaš go dán áigge stáđis kaleandarii ja diibmoáiggiide čatnon ráddjehusat. Dađistaga go stáhtat válde badjelasas Deanu luossabivddu hálddašeami, jávkagođii min máhttu ieža hálddašit bivddu. Ovddasvástádus luosa gáhttemis sirdašuvai stáhtaide. Das sii eai leat lihkostuvvan. Mii fertet guoddit das dan ovddasvástádusa, mii midjiide gullo.

Mo mii galgat diehtit mii lea govttolaš bivdu áiggis, goas máilmmi mearat – Sámi áhpi/Barents áhpi daid searvvis – rivdet dakkár vugiiguin, mat eai leat ovdal vásihuvvon? Ii leat álki čujuhit dušše ovtta siva manin luosat leat unnit go ovdal, muhto leat olu rievdadusat. Mii leat beljiid dievva gullan sivahallama mo liigebivdu lea goaridan luossanáliid. Lea álkit sivahit muhtin ášši, man oaidná dáhpáhuvvamin, go áššiid mat rivdet guhkkin olbmo oaidnimis.

Norgga luossabiologaid mielde návetluossaindustriija buktá máŋggaid heajos váikkuhusaid lussii[4]  – man dán áigge gohčodit “vilda luossa”. Biepmahagain gárgidit olu luosat, main lea genehtalaččat heajos nálli, go leat fabrihkain šaddaduvvon, eaige leat mannan čađa luonddu válljenproseassa, evolušuvnna, mas dušše nannosepmosat birgejit. Dat gárgidan návetluosat de gorkŋot iešguđet jogaide ja eanuide gođđat ja seahkanit luosaiguin ja headjudit daid náliid genehtalaččat. Luossanávehat maid nuoskidit vuonaid ja lebbejit dávddaid ja dihkiid. Lea goit sáhka Norgga nubbin stuorámus ruhtagáldus, de dan bálddas eai Deanu ja eará čázádagaid luossanálit dáidde nu olu deaddit.

Luossabiepmahagaid lassin leat olu sivat, mat goit sáhttet váikkuhit luossanáliid njiedjamii. Dálkkádatrievdama dihte máŋggat luonddušlájat rievdadit sin láhttema. Navdojuvvo ee. ahte loddu dahjege šákša soaitá leat meara liegganeami dihte sirdán moadde duhát kilomehtera davvelii.[5] Dat lea okta luosa dehálaš borramušain. Jos luosa genetihkas lea mannat álo seammá guovlluide boradit, de mo de jos doppe ii leat biepmu? Loddu leamaš nu vátnon Sámi ábis, ahte muhtin jagiid eai leat goddán olus álgage dan.[6]

Naba mo planktonat rivdet dálkkádatrievdama geažil ja čuhcet ekovuogádagaide? Olugo riikkaidgaskasaš čáziin trolára fáhtejit oalgesálašin luosa? Naba mo sallitnálit vedjet? Mo lea gáranasruittuid ja sallidiid gaskavuohta ja mo daid náliid rievdadusat čuhcet viidásit ekovuogádagaide? Eai dáidde nu buoril gávdnot vástádusat dáidda. Das fuolakeahttá, mii lea sivvan luosaid vátnumii, jos gorkŋot unnán luosat Detnui, de dain ferte váldit vara.

Mii sáhttit dahkat olu buoridan dihte luosa eallindili sáivačázis. Diibmá serven dikšunbivdui ja godden moaddelogi hávgga, mat viehka viššalit borret luosa veajehiid. Árbediehttit leat jahkeviissaid hállan hávggaid laskamis Deanu čázádagas, luobbaliin, jávrriin jna. Eai leat goit nu menddo gallis geat leat váldán badjelasas daid duođaid geahpedit. Hás de boahtte geasi eanebut movttáskit dikšut min čáziid. Čáhcegátte olmmoš gal ferte beassat fatnasa ala geassit. Lihkus mis Deanu čázádagas leat máŋggat buorit guolit, maid beassat bivdit. Lea áigige daid atnigoahtit eanet árvvus: gudjoriid, guvžžáid, njágáid, hávggaid, soavviliid, čuovžžaid ja findariid.

Naba jos boahtte geasi šaddá hui buorre luossajahki? Iihan dan vuos oktage dieđe. Miihan sáhttit čuovvut skádjaseasaniid loguid ja oaidnit man olu luosat gorkŋot čázádahkii. Jos guovddáš geasi lea olu guolli Deanus, dehan eai doala biologalaš ákkat giddet bivddu oalát. Aiddohan Veahčat ja Ohcejoga bivdit vuite gearretrievttis dikki, mii gávnnahii ahte sámiid árbevirolaš bivddu ii lean dohkálaš ráddjet biologalaš ákkaiguin dán guovtti oalgejogas.[7] Vaikko vel dát mearrádus ii leat vuos ožžon lágafámu, go lea váidon ja lea dál Alimus rievtti gieđahallamis, dat dán muttus addá doaivaga sámerivttiid ovddideamis Suoma diggevuogádaga bokte. Mii fertet atnit fuola luosas vai dat seailu boahttevaš buolvvaide, muhto mii fertet maid atnit fuola min rivttiin, vai Deanus ii šatta fal hervvoštallanbáiki.


[1] https://www.cbc.ca/news/canada/british-columbia/b-c-indigenous-leaders-call-for-emergency-closure-of-fraser-river-fishery-saying-stocks-have-collapsed-1.5691397

[2] https://mmm.fi/-/tenojoen-vesistoon-esitetaan-lohen-kalastuksen-kieltoa-kaudelle-2021-mahdollisuuksia-muun-kalan-pyyntiin-lisataan?fbclid=IwAR13DGk3UOkr51hdjW52ocHE7RYb-Q9wAH42VhK8A_caxIhLB9sbQJXUjeI

[3]https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/vaikko_deanu_luossabivdu_gildojuvvolii_jahkai_eai_dan_vaikkuhusat_oidno_dalan__gildosa_darbbaslasvuohta_juohka_oainnuid/11902592

[4] Taranger, G. L. et al., 2015. Risk assessment of the environmental impact of Norwegian Atlantic salmon farming. ICES Journal of Marine Science,72(3), p. 997–1021.

[5] https://yle.fi/uutiset/3-11585701

[6] https://www.hi.no/hi/nyheter/2021/mai/forskning-og-radgivning-pa-lodda-i-barentshavet

[7]https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ohcejoga_guolasteaddjit_illudit_gearretrievtti_duomus__dal_dat_lea_rievttis_daddjon_ahte_mis_sapmelaccain_leat_rievttit_iezamet_kultuvrii/10676037

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.