Olles eallima mátki – gávnnadeapmi zapatisttaiguin Ohcejogas čakčajorggáldagas 2021

Biennaš-Jon Jovnna Piera Helga

Sámás: Aura Pieski

Govat: Armadillo Collective Finland

Maya eamiálbmogii gulli zapatisttat gallededje Sámi ivdnás čakčabeivviid gaskal 22.–27.9.2021. Mátki Sápmái lei oassin sin viidásut mátkkis Eurohpái, man zapatisttat gohčodedje Olles eallima mátkin (Travesía por la vida). Deaivvadeamis sápmelaččaiguin lei historjjálaš árvu, go guokte eamiálbmoga vuostábealde máilmmi gávnnadeigga Ohcejogas. 

Zapatisttaid mátkki Sápmái ledje plánemin sámekoordinerenjoavku ovttas Armadillo-kollektiivvain ja Greenpeace Finland -ásahusain. Olles eallima mátki ollašuhttimis ledje fárus máŋggat kollektiivvat miehtá Meksiko, Eurohpá ja Sámi. Sámi koordinerenjoavkku eaŋgalasgielat bovdehusreivve, 500 jagi dás ovddos, lea laktojuvvon dán čállosa lohppii. 

Olles eallima mátkki ulbmilin lei čájehit Spánskai ja Eurohpái, ahte sii leat ain vuostálastimin soardi fámuid. Lea gollan 500 jagi das, go Spánska koloniseregođii dálá Meksiko guovllu. Dán falleheami muitun zapatisttat háliidedje dahkat ráfi mátkki, muhto nuppebelii: Meksikos Eurohpái čájehanláhkai, ahte Spánskka fámut eai sin buohta lihkostuvvan koloniála áigomušaiguin.   

Zapatisttat leat eamiálbmot. Jagi 1994 rájes sii leat ásahan iežaset autonomiijaid Chiapasas, Meksiko máttáguovllus. Chiapasas sii plánegohte Olles eallima mátkki koronavirusa pandemiijaruohta jagis 2019. Guokte jagi das maŋŋá, čakčamánus 2021, 170 zapatistta Extemporéanea -delegašuvdna buvttehii Viennai, Nuortariikii. Stuorát joavkku juhke uhcit 5-6 olbmo jovkkožiidda, maid sii gohčodedje compañerasCompañeras –jovkkožat gallededje 27 iešguđege riikka Eurohpás golmma mánu áigge. Olles Extemporéanea dollii ruovttoluotta Chiapasii juovlamánu 5. beaivve 2021. 

Zapatisttaid tuvra Eurohpái lei antikolonialisttalaš proseassa, man ulbmil lei gávdnat ođđa vugiid vuostálastit kapitalismma, patriarkáhta ja kolonialismma. Zapatisttat háliidedje beassat oahppat olbmuin, geat orrot Eurohpás. Sii bukte ja čogge siepmaniid eallima ja Eanan Eatni gáhttema várás. Sii háliidedje juogadit iežaset rahčamušaid ja seammás niegádit nuppelágan vejolaš máilmmi buohkaid várás, “niegádit nuppelágan Eurohpá birra”, dego sii ieža celke.

Zapatista delegašuvdna seaivvui Vienas Supmii čakčamánu 22. beaivvi. Iešguđege kollektiivvaid ovddasteaddjit válde sin vuostá Helssega girdihámmanis.

Kollektiivvat miehtá Eurohpá ledje vuordán deaivvadeami máŋggaid mánuid máilmmedilis gos beaivemeriid šadde sirdit máŋgii pandemiija dili vearráneami dihte, maiddái Sámis. Viimmát čakčamánu 22. beaivve 2021 viđa zapatistanissona joavku seaivvui Helssegii, Supmii. Seamma eahkeda sin tuvra Sápmái álggii ovttas ofelaččaiguin. 

Deaivvadeami sámekoordinerenjoavkkus ledje sámit earet eará Siidaskuvllas, Suoma Sámi Nuorain ja Ellos Deanus. Dasa lassin mielde ledje njeallje dulkka, geat jorgaledje ságastallamiid sámiid ja zapatisttaid gaskka. Lunddolaš gulahallan ja juogadeami ledje gávnnadeami guovddážis, go dárbun lei áddet nubbi nuppi vuolggasajiid ja duogážiid.

Lávu ceggemin ja lávostallanvieruid oahpaheamen.
Ságastallanriekkis

Buot buohkanassii zapatistajovkkoš muosáhii vihtta beaivvi Sámis, main guokte beaivvi golihedje johtimii. Jođedettiin guossit gallededje ee. Siida olgomusea ja sámedikki várrepresideantta Sajosis, Anáris. Livččiimet háliidan čájehit gussiide maiddái eará guovlluid Sámis, nugo Čeavetjávrri, muhto dađi bahábut buot rievdadusaid dihte mátki oaniduvvui, iige viidásut johtin lean dán háve vejolaš. 

Galledeamen Siida Sámi musea Anáris.

Ohcejogas guossit oahpásnuvve Deanu čázadahkii ja árbedihtui. Gávnnadeimmet bovdejuvvon olbmuiguin ja earet eará murjiimet ovttas. Ovtta beaivvi báikkálaš olbmot ledje bovdejuvvon deaivat gussiid rabas deaivvadeapmái Ohcejoga márkanis. Maŋimuš beaivve galledeimmet vel Buolbmatjávrri, gos Ima Aikio logai iežas feministtalaš ja erohtalaš divttaid ja muitalii dáiddamátkkistis. Seammás beasaimet muitalit gussiide, man dehálaš rollas dáiddárat leat Sámi servošiin.

Guossit hálle joavkun, eai indiviidan. Sin mátki Eurohpái ja muitalusat maid sii juogadedje ledje ovddalgihtii hábmejuvvon Chiapasas. Sin muitalusat laktet stuorát muitalussii zapatisttaid iešmearridanguovllus ja ruovttugilážiin. Maiddái skeaŋkkažat maid sidjiide attiimet, manne oktasaš buorrin – go ii gul oktage olmmoš galgan okto ávkkášuvvat mátkkis Eurohpái. Kollektiivvalaš jurddašanvuohki gussiin boktalii olu jurdagiid maiddái sámekoordinerenjoavkkus.

Zapatisttat ledje ieš sávván, ahte Olles eallima mátkki gávnnademit ja dáhpáhusat livčče smávvá. Sii eai ohcalan mediafuomášumi, baicce unna juogademiid olbmuiguin miehtá Eurohpá. Seamma sávaldat guoskkai deaivvadeami Sámis: sii ohce dorvvolaš ja lagaš gávnnademiid. Zapatisttaid ja Meksiko stáhta gaskkas politihkalaš dilli lea ain rabas konflikta. 

Dorvvolašvuođa sihkkarastima dihte eat sáhttán almmuhit mátkki prográmma ovddalgihtii. Dasa lassin eat diehtán justa man beaivvi guossit bohte. Oaččuimet sihkkaris dieđu zapatisttajovkkoža boahtimis Supmii guokte beaivvi ovdal. Leimmet gal ráhkanan vahkkoviissaid váldit sin vuostá goas beare. Mii eat goitge sáhttán almmuhit vejolašvuođas ovdalgo sin boahtin lei sihkkarastojuvvon. Danin lei hástalus dieđihit viidát sámeservodaga sin mátkki birra. 

Vásiheimmet moatti oktavuođas maiddái mo min plánaid geahčaledje heađuštit. Dáid heađuštemiid ulbmilin lei boktit eahpesihkkarvuođa ja oažžut min geassádit ovttasbarggus zapatisttaiguin. Áitagiid mielde zapatisttaiguin ovttasbargan ii livčče dorvvolaš. Dán sullasaš váruhusaide leimmet ráhkanan: sihke Meksikos ja Eurohpás zapatismo-lihkádus boktala olu dovdduid politihkalaš konflivtta geažil. Rabasvuođa ja gussiid dorvvolašvuođa sihkkarastima ovttastahttin lei midjiide ođđa hástalus. Eanetge olbmot Sámis livčče háliidan deaivvadit gussiiguin. 

Áddiimet seammás man lihkkoš mii leat, go eallit ráfi áiggis, eatge dárbbaš ballat fysalaš dorvvolašvuođas beaivválaččat, nugo zapatisttat. Sii gártet ballat paramilitára joavkkuin, geat kidnapperet ja goddet sin. Ođđa dilis leimmet hui várrugasat, vaikko seammás áddiimet ahte gallestallamis sáhttá báhcit eksklusiiva govva, go sámekoordinerenjoavku viidui oahpes olbmuid bokte. 

Dan botta go Extemporéanea lei Eurohpás, de sin olbmuid ledje fallehan Chiapasas. Mearrideimmet searvat unna videobihtáin kampanjai, mas olbmot miehtá máilmmi čájehedje doarjaga veahkaválddi vuostá. Máliimet ovttas bánderolla, mas logai Sámi doarjja zapatisttaide. Video lea smávva ja symbolalaš dahku, mainna háliideimmet čájehit solidáravuođa min eamiálbmotoappáide ja -vieljaide.

Čájeheamen symbolalaš doarjaga: vuostálastimin zapatisttaide čuohcci vaššidaguid ja veahkaválddi.

Olles eallima mátki Sámis lei vuosttaš geardde historjjás go zapatisttat gallededje Sámi. Jus mis livččii lean buoret áigi, de livččiimet galledan eará guovlluid, duddjon ovttas, háleštallan ja juogadan eanet. Ovttasbargu joatkašuvvá, ja hás boahtteáiggis eanetge joavkkut galledit Sámi. Sávvat maid, ahte sápmelaččat besset galledit Chiapasa, nu ahte nubbi nuppis oahppan čiekŋu ain eanet. 

Sápmelaččaid oaidninčiegas lei beroštahtti gullat mo zapatisttat leat huksen iešmearrideami vássán jahkelogiid áigge. Sámi galledeami maŋŋá Extemporánea joavku fas muitalii, ahte sii atne árvvus dan, mo mii sápmelaččat doalahit máttuideamet árbevieruid. Justa dán ášši zapatistadelegašuvdna oinnii earenomáš mihtilmassan deaivvademis sápmelaččaiguin.

Ovttasbarggus: Armadillo Collective Finland, Ellos Deatnu, Greenpeace Finland, Siidaskuvla ja Suoma Sámi Nuorat

Lassedieđut zapatisttaid mátkkis Eurohpái:

Zapatisttaid reivve ovdal sin mátkki Eurohpái:

http://enlacezapatista.ezln.org.mx/2021/08/13/apenas-500-anos-despues/?fbclid=IwAR0huLJQzEIeDyG_HWQxXIreL2rw_AnF6JR6k8Efvs0FvpB8IZLLDDqoBVs

Reivve suomagielat jorgalus:

Giitosreivve mátkki maŋŋá

Ođđasat:

Zapatistas ‘invade’ Madrid to mark Spanish conquest anniversary (Al Jazeera)

Sámeaktivisttat deaivvadedje zapatisttaiguin Deanuleagis: “Mis lea olu maid oahppat sis” (Yle Sápmi)

Eará dieđut:

Enlace Zapatista

Siiddat ja 30 jagi boaris sámeláhkaevttohus

Jovnna Jon Ánne Kirstte Rávdná

Dál geassemánus lea gollan 30 jagi sámeláhkaevttohusa gárváneames Suomas. Sámeláhkaevttohusa ulbmilin lei máhcahit sámiide sin rivttiid eatnamiidda ja čáziide, maid sii leat doložis ássan ja geavahan, ja dorvvastit sámegiela, sámekultuvrra ja dasa gullevaš ealáhusaid. Guovddáš sisdoallun láhkaevttohusas ledje siiddat ja daid sajádat eatnamiid hálddašeaddjin. Láhkaevttohusa vuođđun ledje dutkamušat, mat duođaštedje mo sámit historjjálaš Ruoŧa Sámis (masa otná Suoma sámeguovlu maid gulai) ledje oamastan iežaset bivdo- ja guohtuneatnamiid ja mo Ruoŧa stáhta ja gearretvuogádat dohkkehii ja doalahii dáid rivttiid.[1] Numo láhkaevttohusas lohka, ”sápmelaččat leat leamaš ovdal sámesiiddaideaset eatnamiid ja čáziid oamasteaddjit, iige leat čájehuvvon lágalaš vuođđu, mainna oamastanvuoigatvuohta dáidda guovlluide livččii sirdašuvvan stáhtii.”[2]

Sámeláhka livččii juohkán otná “sámiid ruovttoguovllu”[3] siiddaide, mat livčče vástidan dálá bálgosiid. Dállojuogadeapmái gullameahttun eatnamat (dál “stáhta eatnamat”) livčče šaddan guđege sámesiiddas sámeoktasašeatnamin. Sámeoktasašeana livčče gullan sámesiidii oamastanvuoigatvuođain.

Sámesiidda lahttun livčče lean olbmot, geat leat sámit ja orrot siidda guovllus, ja maiddái earát, geat hárjehit sámeealáhusa bissovaš ealáhussan jo nuppi buolvvas dahje vel guhkkelis. Sámesiida livčče sáhttán dohkkehit maiddái eará lahttuid. Láhkaevttohusa mielde olmmoš sáhttá leat lahttun dušše ovtta sámesiiddas. Vuoigatvuohta sámeealáhusaid hárjeheapmái sámesiiddas livččii gullan sámesiidda osolaččaide. Dasa lassin guovllu olbmuin, geat eai gula mange sámesiidii, livččii lean riekti oažžut nuvttá lobi guolle- ja meahccebivdui dan sámeoktasašeatnamis, mii gullá su iežas ássangieldda sámesiidii.

Sámesiidda mearridanválddi livčče geavahan sámesiidda čoahkkin, earret boazodollui guoski áššiin mat livčče gullan bálgosiidda. Sámesiida livčče válljen alcces gaskavuođastis ráđđehusa ja eará dárbbašlaš doaibmaorgánaid.

Láhkaevttohusas boazodoallu ja guolle- ja meahccebivdu gohčoduvvojit sámeealáhussan. Sámelága mielde boazodoallu livččii geavahan olles siidda eatnamiid. Guolle- ja meahccebivddus livčče atnán sámeoktasašeana. Sámeláhka ii livčče addán sámiide ođđa vuoigatvuođaid, muhto máhcahit sin riektesajádaga nu ahte dat vástida buorebut sin ovddeš riektedili.

Sámelahka ii livčče geahpidan geange ovttaskas opmodahkii ja ealáhussii gulli stáđásmuvvan vuoigatvuođaid. Báikkálaš olbmuid láhkii vuođđuduvvi eanangeavaheapmi, guolásteapmi ja johtaleapmi, livččii bisuhuvvon seamman. Dáluid vuoigatvuođat nugo guolástanvuoigatvuođat livčče seilon seamman sámeoktasašeatnamis. Maiddái gielddaid doaibmaváldi eanaplánen- ja huksenáššiin livčče bisson ovddeš vuođu alde.

Dá vel moadde paragráfá sámeláhkaevttohusas, mat gusket siiddaide: 

23 §. Sámesiidda vuođđudeapmi. Sámesiiddaid viidodagaid rájáid nanne sámedikki evttohusas Lappi leanaráđđehus go dat lea vuos gullan áššáigullevaš gielddaid ja bálgosiid oaiviliid. Sámesiidda vuođđudančoahkkima gohčču čoahkkái leanaráđđehus. Čoahkkimii sáhttá váldit oasi ja das geavahit jietnaválddis juohke ollesahkásaš sápmelaš, gii bissovaččat ássá sámesiidda viidodagas.

24 §. Sámesiida vuoigatvuođalaš persovdnan. Go sámesiida lea ordniidan, dat sáhttá dahkat čatnasemiid, skahppot luovus ja gitta opmodaga ja geavahit hállanválddi duopmostuoluin ja eiseválddiid luhtti sámesiidii ja sámeoktasašeatnamii guoskevaš áššiin. 

Sámeláhkaevttohus lei dálá sámediggelága vuolggasadji. Sámeláhkaevttohusa garra ja viiddis vuostálastima geažil mearriduvvui dahkat kompromissa; hilgut sámiid eananoamastanrivttiid máhcaheami ja dohkkehit dušše dan oasi, mii guoskkai sámedikki ceggema. Sámeláhkaevttohusa dohkkeheapmi livččii dahkan ILO 169 soahpamuša ratifiserema vejolažžan Suomas. 

Sámeláhkaevttohus lei vuđolaš ja mávssolaš álgga, mii livččii sakka nanosmahttán ja buoridan sámiid riektedili Suomas máŋga jagi ovdal go Ovttastuvvan Našuvnnat dohkkehii Eamiálbmogiid rivttiid julggaštusa. Sámeláhkaevttohus lei ovdal iežas áiggi ja lea ain gui áigeguovdil. 

30 jagi sámeláhkaevttohusa maŋŋá Suomas lea álgimin duohtavuohta- ja soabadallanproseassa.[4] Dál lea buorre dilli bisánit geahččat maŋosguvlui ja smiehtadit mii lea dáhpáhuvvan sámeláhkaevttohusa rájes sámiid sajádagas ja riektedilis.

Suoma duohtavuohta- ja soabadallankomišuvnna mandáhtas lea mearkkašahtti ahte dat viggá maiddái struktuvrralaš nuppástusaide ja “luohttámuša ala huksejuvvon vuorrováikkuhussii, mii doarju sápmelaččaid vejolašvuođaid bajásdoallat ja ovddidit iežas gielas ja kultuvrras [sic], mii sisttisdoallá árbevirolaš ealáhusaid – maid váimmusin lea oktavuohta eatnamii ja čáhcái.” 

Struktuvrralaš nuppástusat eai leat vejolaččat čoavddekeahttá sámiid eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid, maid ovddideapmi bisánii sámeláhkaevttohusa gomiheapmái 30 jagi dassái. Álgojagis lohken Kaisa Korpijaakko erenoamáš nákkosgirjji, man vuođđun leat máŋga čuođi Ruoŧa gonagasgotti gearretdokumeanttat Sámis gaskal 1500-1700-loguid. Su nákkosgirji ja maŋit dutkamušat duođastit hui čielgasit mo (1) sámit leat historjjálaččat oamastan iežaset eatnamiid ja čáziid, ja (2) stáhta ii leat goassige bastan duođastit dahje čájehit, mo dat lea “ožžon” vuoigatvuođaid sámeguovllu eatnamiidda ja čáziide. 

Gieskat almmustuvvan artihkkalistan guorahalan Suoma sámepolitihka maŋimuš jagiid áigge ja mo stáhta sáhtášii ollašuhttit duohtavuohta- ja soabadallankomišuvnna guovddáš ulbmila struktuvrralaš rievdadusaide. Sámeláhkaevttohusa beaivádahttin ja dohkkeheapmi livččii okta hui buorre vuohki dan dahkat. Láhkaevttohus lea čielggas, bures ákkastallon ja čilgejuvvon, ja váldá bures vuhtii buot guovllu olbmuid vuoigatvuođaid ja eará rivttiid. Sámeláhkaevttohus lea áin áigeguovdil ja mearihis buorre vuođđu duohtavuohtakomišuvdnii ja Suoma stáhtii duođalaš ja mávssolaš struktuvrralaš nuppástusaide  –ja viimmat máhcahit sámiide sidjiide gullevaš rivttiid ja joatkit barggu, mii bázii gaskan golbmalogi jagi dassái. 

Ávžžuhan sámi ásahusaid dál máhcat sámeláhkaevttohussii ja ávvudit dan 30-jagi beaivvi. Komitea mii gárvvistii sámeláhkaevttohusa barggai hui buori barggu, man ii berre vajálduhttit.



[1] Ruoŧa stáhta ja gearretvuogádaga mielde ovttaskas sámiid eananvuoigatvuohta lei seamma 

dásis ja nanus go boanddaid eananoamasteapmi. Guktot mákse eatnamiiddisteaset seammalágan eananvearu. Gč. Kaisa Korpijaakko, Saamelaisten oikeusasemasta Ruotsi-Suomessa. Oikeushistoriallinen tutkimus Länsi-Pohjan Lapin maankäyttöoloista ja -oikeuksista ennen 1700-luvun puoltaväliä. Helsinki, Lakimiesliiton kustannus, 1989.

[2] Saamelaisasian neuvottelukunta, Saamelaisasian neuvottelukunnan mietintö I. Ehdotus saamelaislaiksi ja erinäisten lakien muuttamiseksi. KM 32/1990. Helsinki, Sisäasiainministeriö.

[3] Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat ja Soađegili gieldda Sámi bálggus

[4] Valtioneuvoston kanslia, Saamelaisten totuus- ja sovintokomission asettaminen. Valtioneuvosto yhteistyössä saamelaiskäräjien ja kolttien kyläkokouksen kanssa. Helsinki, 2019. Maiddái sámegielaide, gávdnamis dán liŋkkas: https://www.samediggi.fi/wp-content/uploads/2019/12/Ehdotus_komission_asettamiseksi.pdf

Váldi mearridit, mii mis hállojuvvo

Čiskke-Ánne-Máreha Biret dahje Iskku-Máhte Biret

“Mis ii leat vejolašvuohta beassat buktit iežamet oaiviliid ovdan ja máŋgii geavvá nu, ahte mii gártat geahččat nugo siiddus, go doppe ságastallet sámeáššiin.”

Dát sitáhta mu London School of Economicsa magisttarbarggu [1] jearahallamiin bođii millii, go mearridin čállit dán bloggačállosa agenda- ja meroštallanválddis. 

Váldoservošis sámi jietna ii dávjá beasa gullosii, muhto ferte muitit, ahte mis leat maid iežamet lávddit. Dain mii sáhttit ja galgat geavahit agenda- ja meroštallanválddi – mearridit ieža, mii min birra hállojuvvo. 

Agendaváldi: váldi mearridit, mas hállojuvvo

Suopmelaš politihka dutki Johanna Vuorelma Tampere universitehtas lea maŋimuš jagiid čállán ja hállán olu agenda- ja meroštallanválddi birra. 

Vuorelma čilge Yle [2] jearahallamis, ahte agendaváldi oaivvilda válddi mearridit das, mas politihkas hállojuvvo. 

Vuorelma deattuha, ahte ovdamearkan válggain mihkkege ii loktan automáhtalaččat válgatemán [3]. 

Áššit loktejuvvojit ságastallamii. Das media geavaha mearkkašahtti agendaválddi.

Meroštallanváldi: váldi mearridit, geaid čalbmelásaid čađa politihkka dulkojuvvo

Meroštallanválddi sáhttá oaidnit nubbin lávkin agendaválddi maŋŋá.

Vuorelma [4] čilge, ahte meroštallanváldi dárkkuha válddi meroštallat, mas politihkas lea gažaldat. Dat lea váldi mearridit, geaid čalbmelásaid čađa politihkka dulkojuvvo. 

Vuorelma [5] geavaha ovdamearkan Suoma populistalaš vuođđosuopmelaš bellodaga. Dat lea erenoamaš čeahppi oažžut iežas dulkojumiid čađa almmolaš ságastallamis – degomat riikkabeaiválggaid 2019 áigge retorihka dálkkádatpanihkas.

Meroštallanváldi lea Vuorelma [4] mielde dehalaš danin, go fáktat eai okto vel mearkkaš maidege.

Fáktat ožžot mearkkašumiid dulkojumiid bokte. 

Politihkas leage ulbmilin, ahte dihto intreassaide vuođđuduvvi jurddašanvuohki álggašii domineret dan, mo olbmot oidnet dihto dili, ja ahte olbmot álggašivčče jurddašit, ahte dat lea áibbas neutrála analysa dilis [5].

Agendaváldi Suoma sámedikkis

Mun oainnašin mielas eanet dihtomielalaš agenda- ja meroštallanválddi geavaheami min iežamet sámedikkis, mii ortniiduvvá dál guovvamánu loahpas. 

Suoma sámedikki dievasčoahkkin lea dehalaš lávdi, gosa buot sámedikki lahtut čoahkkanit digáštallat áššiid almmolaččat. 

Birra Sajosa beavddi čohkkájit sihke sáme- ja suomamielat áirasat (jienat juohkášuvvet sullii 12–9 sámemielagiid buorrin válgabajis 2020–23). Dievasčoahkkima guldalit báikki alde ja interneahttastreama bokte čuođit olbmot.

Menddo dávjá Suoma beale sámedikki dievasčoahkkimiin geavvá nu, ahte suomamielagat, ng. opposišuvdnapolitihkárat, dominerejit ságastallama. 

Sii leat álo bures ráhkkanan ovddalgihtii. Sii loktejit aktiivalaččat iežaset geahččanguovlluid ságastallamii. Sáhttá geavvat nu, ahte dievasčoahkkin hálešta máŋga diimmu namalassii suomamielagiid lokten áššiin. 

Dát lea beaktilis agendaválddi geavaheapmi. 

Dat ii leat goittotge dušše suomamielat áirasiid oktoriekti. Maid mii sámemielat áirasat sáhtášeimmet geavahit agendaválddi eanet dievasčoahkkimiin. 

Gažaldat lea das, gii váldá saji ja meroštalla, maid áššiid birra ságastallan jorrá Suoma sámepolitihka virggálaš, almmolaš lávddis.

Meroštallanváldi dievasčoahkkimis

Suomamielat áirasat leat čeahpit geavahit maid meroštallanválddi Suoma sámedikki dievasčoahkkimiin. 

Máŋgii geavvá nu, ahte sámemielat áirasat gártet geavahit iežaset sáhkavuoruid njulget disinformašuvnna, man suomamielagat lebbejit dievasčoahkkimis. Dáid boasttodieđuid njulgemii gollá divrras áigi – Suoma sámedikkishan lea dán áigge ráddjejuvvon, ahte man guhká áirras oažžu ain hávil hállat.

Dávjá sámemielat áirasat gártet vel molsut giela sámegielas suomagillii vai streamageahččit sihkkarit gullet ja áddejit boasttodieđuid njulgemiid. 

Dievasčoahkkimis geavahuvvon agenda- ja meroštallanváldi ii báze dušše beare Sajosa seinniid siskkobeallái. 

Muhtumin media geavaha iežas agendaválddi, muhto dávjá dat darvána maid dasa, mas dievasčoahkkimis hállojuvvui. Lassin sáhkavuoruin ovdanbuktojuvvon dulkomat referejuvvojit aviissain, ja sáddejuvvojit radios ja tv:s. 

Dievasčoahkkima agenda- ja meroštallanváldi oidnojit ná maiddái media válljejumiin.

Gulahallanvakuma devdojuvvo álo

Politihka dutki Johanna Vuorelma [5] lokte ovdan buori fuomášumi, ahte miellagovat ja stereotypiijat stivrejit, mo mii oaidnit politihka. 

Sámepolitihkkii boahtá olu olggobeale deaddu. 

Fámut, mat vuostálastet sámi rivttiid ovdáneami, geahččalit geavahit agenda- ja meroštallanválddi sámepolitihkas. Danin maiddái mii sámemielat Suoma sámedikki áirasat galgat leat aktiivalaččat geavahit iežamet agenda- ja meroštallanválddi min iežamet politihkalaš lávddis. 

Mii galgat geahččalit váikkuhit dihtomielalaččat sámepolitihka agendai – mii min birra hállojuvvo.

Jos mii eat ieža váldde saji, nu muhtun eará gal dan dahká. Jos mii ribahit guođđit guoros saji – gulahallanvakuma – nu muhtin gal dan deavdá.

Čiskke-Ánne-Máreha Biret dahje Iskku-Máhte Biret

Suoma sámedikki áirras, Suoma PEN-klubba stivrra lahttu, media- ja gulahallandiehtágiid magisttar, gávpediehtágiid magisttar 

Gáldut

[1] Näkkäläjärvi, Pirita (2017) Threats to the Freedom of Speech of the Indigenous People Sámi in Finland (“Áitagat eamiálbmot sámiid sátnefriijavuhtii Suomas”). MSc Dissertation. London School of Economics https://drive.google.com/file/d/1i4fdIcd7AzbVb9zzi1l0YfaePvgzkuFw/view

[2] Sundman, Robert (2018) Kekkosen kaljuakin pilkattiin eduskunnassa – Poliittinen sanailu on aina ollut kipakkaa, mutta nyt se on myös moniäänisempää ja ja monimutkaisempaa (“Kekkosa bálljesoaivige bilkiduvvui riikkabeivviin – Politihkás leat álo geavahuvvon garra sánit, muhto dál ságastallamis leat eanet jienat ja dat lea mohkkásot”). Ođas. Yle https://yle.fi/uutiset/3-10300981

[3] Huusko, Jukka (2019) “Kun asiaan liittyy ulkomaalaisia, keskustelu muuttuu kuin taikaiskusta” – HS kysyi tutkijoilta, miten media on hoitanut Oulun seksuaalirikoksista uutisoinnin (“Go áššái laktasit olgoriikalaččat, ságastallan jorggiha áibbas fáhkkestaga” – HS jearai dutkiin, mo media lea muitalan Oulu seksuálarihkkosiin”). Ođas. Helsingin Sanomat -aviisa https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000005966189.html?share=ba078c104aa29dfe445c0ecf6b51bafb&fbclid=IwAR1PPPoN9ic4skpnmWvME5pLIsvD6K7crOsDwu0q2edMaynQssbYXPw_PxQ

[4] Vuorelma, Johanna (2019) Media nieli persujen tarinan ilmastopaniikista (“Media njielai vuođđosuopmelaččaid muitalusa dálkkádatpanihkas”). Kolumna. Vihreä Lanka -aviisa https://www.vihrealanka.fi/juttu/media-nieli-persujen-tarinan-ilmastopaniikista?fbclid=IwAR1i8IpuHIheIgN1JfKeMUFkwAufPNno-WZGLrMBhrIqDP4mWZ_6ZcVmG0o

[5] Vuorelma, Johanna (2019) Eduskuntavaalit perussuomalaisten linssin läpi (“Riikkabeaiválggat vuođđosuopmelaččaid linssa čađa”). Artihkkal. Politiikasta-aviisa https://politiikasta.fi/eduskuntavaalit-perussuomalaisten-linssin-lapi/?fbclid=IwAR1PPPoN9ic4skpnmWvME5pLIsvD6K7crOsDwu0q2edMaynQssbYXPw_PxQ

Iešmearrideapmi álgá mis

Jovnna Jon Ánne Kirstte Rávdná

Iešmearrideapmi álgá mis. 

Dat álgá juohkehaččas mis ja juohke áidna mis dárbbašuvvo. Don, mun, min mánát, min vánhemat ja eará fuolkkit, min ránnjat. Sii geaid mii ráhkistit ja sii geaiguin mii eat leat ovttaoaivilis.

Iešmearrideapmi álgá ovttat olbmos. 

Kollektiiva iešmearrideami eaktun lea ovttatolbmo iešmearrideapmi. 

Jos geasnu váilu iešmearrideapmi ja autonomiija iežas eallima ja goruda badjel, sus váilot maid vejolašvuođat oassálastit kollektiiva, álbmoga oktasaš iešmearrideami ovddideapmái ja huksemii.

Iešmearrideapmi álgá ovttat olbmos. 

Olmmoš galgá čilget iešmearrideami sisdoalu ja mearkkašumi vuos alccesis. 

Iešmearrideami sisdoalu ádden álgá ovttatolbmo dásis ja olbmo iežas čatnasumis.

Nu mo sápmelaš-blackfoot filbmadahkki Elle Máijá Tailfeathers jearrá: “Mo mun searvvan iešmearrideapmái iežan persovnnalaš eallimis? Go lean čielggadan dan alccesan, dalle easkka lean gárvvis hállat iešmearrideamis kollektiiva dásis.”[1]

Iešmearrideapmi álgá ovttat olbmos.

Juohke olmmoš lea dehálaš ja mii galgat gutnejahttit juohke ovtta olmmošárvvu ja integritehta. Mii eat sáhte dohkkehit veahkaválddi; ii ovttat olbmo, ii eatnama, iige olles álbmoga vuostá. Iešguđet veahkaválddi hámit laktasit oktii ja mii galgat vuostálastit daid buot ovttas jos háliidit ovddidit iešmearrideamimet ja servodagamet. 

Olbmos, gii vásiha veahkaválddi dahje eallá veahkaválddálaš dilis, eai leat návccat dahje vejolašvuođat searvat servodathuksemii dahje iešmearrideami ollašuhttimii.

Nu mo Naaja Nathanielsen, Ruonáeatnama ovddeš riikkabeaiáirras dadjá: “iešmearrideapmi gáibida juohke áidna olbmo Ruonáeatnamis. Mii eat sáhte massit geange veahkaváldái. Iešmearrideapmi mearkkaša friddjavuođa veahkaválddis ja veahkaválddi balus.”[2]

Jos mii massit olbmuid veahkaváldái, mii berret jearrat makkár iešmearrideami lea oppalohkai vejolaš hukset dakkár dilis? Mii lea min ulbmil álbmogin? Makkár servodaga mii leat iešalddes huksemin? 

Numo okta oasseváldi logai: “Iešmearrideapmi lea mearkkašmeahttun jos min bearrašat leat huškkohallon ja cápmahallon. Makkár našuvnnahuksen dat lea?”[3]

Iešmearrideapmi álgá mis. 

Mii galgat duostat váldit ovddasvástádusa buotiežamet áššiin. Maiddái váttis áššiin, tabu áššiin. Duostat vuos oaidnit daid ja dasto gieđahallagoahtit daid. Váttis áššiid garvin ii leat iešmearrideapmi. 

Iešmearrideapmi ii leat vejolaš jos eat váldde ovddasvástádusa olles servodagas ja dan buresbirgejumis. 

Eat sáhte duvdit váivves dahje váttis áššiid váldoservodahkii, biehttalit gieđahallamis daid dahje biehttalit ahte dat oppa gávdnojitge. 

Nu mo Helena Omma cealká: “Jos mii eat máhte váldit ovddasvástádusa iežamet servodagan ja bargat daiguin jearaldagaiguin, jos mii duvdit dan dego ruoŧa servodahkii, “dii bargabehket veahkaválddiin,” dalle mii eat leat váldán ovddasvástádusa iežamet servodahkii. Mii fertet máhttit váldit ovddasvástádusa iežamet servodahkii  jos galgat ieža máhttit mearridit dan badjel.”[4]

Sámi journalista lea seamma oaivilis: “Mii galgat bastit giehtadallat maiddái dákkár váttis áššiid. Mo mun dan dajašin – váldit ovddasvástádusa, ahte sápmelaččat ja sámi servodat ferte ieš váldit ovddasvástáhusa das mii dáhpáhuvvá servodaga siste ja servodaga olbmuide. Go ii muđui dat iešmearrideapmi doaimma.”[5]

Iešmearrideapmi lea eambbo go riekti. 

Dat lea oktasaš vuođđoárvu, man ala mii hukset iežamet doaimmaid ja eallima sihke ovttatolmmožin ja ovttas earáiguin. 

Dán vuođđoárvvu váibmožis lea integritehta norbma, njuolggadus guoskatmeahttunvuođas ja čavddisvuođas. Eatnamiid čavddisvuođas ja olbmo gorutlaš guoskkatmeahttunvuođas. 

Nuppi haga nubbi ii leat vejolaš. Daid berre gieđahallat ovttas. Álggo rájes.

Iešmearrideaddji ovttatolbmuid haga eai sáhte leat iešmearrideaddji álbmogat. 

Eat sáhte šat dohkkehit doaladumiid maid mielde iešmearrideapmi ja eananrievttit adnojuvvojit “albma” politihkkan, , go servodaga buresbirgejupmi, veahkaváldi nissoniid ja mánáid vuostá adnojuvvo “sosiala váttisvuohtan” mii ii gula min politihkalaš ásahusaide.

Mii sáhttit váldit ovdamearkka pasqua yaqui álbmot Arizonas. Sin njunuš jođiheaddjit leat laktan sohkabealleveahkaválddi sirrekeahtes oassin pasqua yaqui álbmoga suverenitehta ja iešmearridanválddi. Pasqua yaqui jođiheaddji Peter Yucupicio cealká: 

“Man beare ráđđehusa vuosttas geatnegasvuohta lea dorvvolašvuohta ja iežas álbmoga suodjaleapmi. Jos muhtumat gillájit dorvvohisvuođas ja balus, dalle dorvvolašvuohta ja friddjavuohta eai leat vejolaččat. Iežamet álbmoga suodjaleapmi lea deháleamos doaibma ja dat lea vuođđueaktun boahtteáigge iešmearrideami ollašuhttimii.”[6]  

Iešmearrideapmi lea eambbo go riekti. 

Lágat eai okto eastat dahje jávkat veahkaválddi servodagas. 

Naaja Nathanielsen dadjá Ruonáeatnama birra: “Mis leat buorit lágat; mii gudnejahttit nissoniid, mii eat dohkket eahpedásseárvvu dahje olggušteami sohkabeali vuođul. Muhto mis lea liikká hui ollu veahkaválddálašvuohta. Nissonat huškkohallojit, nissonat illástuvvojit.”[7]

Mii eat dárbbaš ođđa lágaid, mii dárbbašit ođđa norpmaid iežamet servodagas. Dávjá mii dohkkehit iešguđet veahkaválddi hámiid, gokčat čalmmiid dain. 

Mo hukset ođđa norpmaid nu ahte buohkat bajásšaddet birrasis mii ii dohkket veahkaválddi mange hámis? 

Miileat gárvábealuštit iežamet eatnamiid integritehta. Mo beassat dan dillái ahte livččiimet seamma gergosat bealuštit buohkaid individuála dahje gorutlaš integritehta?

Sarah Hunt jearrá: “Mii dáhpáhuvašii jos juohke háve go eamiálbmotnissona persovnnalaš rájat rásttilduvvojit lobi haga, mii livččiimet seamma gergosat mobiliseret ja bargat juoida go dalle, go min eatnamat leat uhkiduvvon – go min eatnamiid ráját rásttilduvvojit lobi haga?[8]

Mii galgat hukset ođđa norpmaid mánáid bajásgeassimii, vai beassat eret dubbalstandárddas mii ain gávdno min servodagain. 

Helena Omma cealká: “Nieiddat ovdanit ja šaddet hui gievrra muhto bártnit eai dárbbat váldit ovddasvástádusa. Nissonolbmos lea ovddasvástádus ja go son gillá veahkaválddi de lea maid su ovddasvástádus. Dain dievdoolbmuin, sis eai leat makkárge gáibádusat, dain nuorra bártniin eai leat gáibádusat. [Veahkaváldi] ii leat sin sivva, dat lea nissonolmmoš geas lea kontrolla.”[9]

Iešmearrideapmi álgá mis. 

Man bures mii leat lihkostuvvan elimineret veahkaválddi iežamet servodagas ja man bures mii leat váldán dan oassin politihkalaš ságastallamiid servodathuksemis? 

Min oktasaš iešmearrideapmi lea sorjevaš das. 

Veahkaváldi nissoniid, mánáid ja queer/árvedávgeolbmuid vuostá lea earukeahtes gažaldat iešmearrideamis.

Dán čállosa vuođđun lea mu dutkamuš ja girji, Rauna Kuokkanen, Restructuring Relations: Indigenous Self-Determination, Governance and Gender.New York: Oxford University Press, 2019. https://global.oup.com/academic/product/restructuring-relations-9780190913281


[1]Jearahallan 11.9.2014, Vancouver.

[2]Jearahallan 19.3.2013, Nuuk.

[3]Jearahallan, 24.5.2014, Toronto.

[4]Jearahallan, 15.6.2011 Sápmi.

[5]Jearahallan, 29.6.2011 Sápmi.

[6]Pascua Yaqui Tribe (n.d.). Pascua Yaqui Tribe VAWA Implementation.

[7]Jearahallan 19.3.2013, Nuuk.

[8]Hunt, S. (2015). Violence, Law and the Everyday Politics of Recognition. Comments on Glen Coulthard’s Red Skin, White Masks.Native American and Indigenous Studies Association Annual Meeting. Washington D.C.

[9]Jearahallan, 15.6.2011 Sápmi.

Bálgát boahtteáigái

Beaska Niillas

Ságat, eadnámet eatnamis, vuoiŋŋalašvuođas. Ságat, mat muitalit ođđa máilmmi ja ođđa realitehta vejolašvuođain ja duddjomis. Luottat ođđa máilbmái leat eatnama suonain, dat lea beare gállit ja rahpat geainnuid vai dádjadat ja máhttigoađát ođđa máilmmi duddjot máttuideamet máhtuiguin.

Ságat, eadnámet eatnamis, vuoiŋŋalašvuođas. Ságat, mat muitalit ođđa máilmmi ja ođđa realitehta vejolašvuođain ja duddjomis. Luottat ođđa máilbmái leat eatnama suonain, dat lea beare gállit ja rahpat geainnuid vai dádjadat ja máhttigoađát ođđa máilmmi duddjot máttuideamet máhtuiguin.

Okta dain deháleamos gažaldagain dál Sámis lea ahte makkár sámi dáláža ja boahttevuođa mii háliidat? Leatgo váldoservodagat mihttomearit ja buorit ovdagovat iežamet áigumušaide ja Sámi servodathuksemii? Galgágo buresbirgejupmi ja ovdáneapmi mihttiduvvot báŋkokontu, golateami ja eará álbmogiid árvvuid vuođul?

Eana ja buot sivdnádusat

Dát čálus ii leat viggamuš dološáiggi romantiseremis. Árbevieruideamet ealáskahttin ja árvvuideamet čuovvun ii leat dehálaš dušše dainna go mis lea čáppa ja erenoamáš kultuvra, muhto baicca eaktu boahttevaš buolvvaid birgemii. Lea min geatnegasvuohta rájadit ja ealáskahttit dan gelbbolašvuođa dassážii go dat beaivi boahtá, go dát dehálaš dieđut dárbbašuvvojit.

Álgoálbmogat mat leat doalatan ja ellet iežaset árbevieruid ja árvvuid bokte leat dávjá ceavzileammos álbmogat ja luonddumáŋggabealátvuohta lea dáin guovlluin riggámusat máibmes. Álgoálbmotjurddašeapmi mas olbmos lea iežas sajádat luonddus, iige luonddu olggobealde, láhčá dili ekologálaččat, ekonumálaččat (fuomáš ahte «ekonomija» ii leat álo ruđas sáhka) ja kultuvrralaččat ceavzilis eallimiidda ja leahkkimii. Uhkádusat min eatnamiidda bohtet dávjá olggobeale fámuid bokte, nu mo eana- ja čáhcerievideaddjit, nuoskideapmi, dálkkádatrievdan, mišunearat ja eará.

Muhto okta mii ii oro čielggas lea ahte gosa mii háliidat – Makkár sámi boahttevuođa mii háliidat? Leatgo o.m.d. váldoservodagat mihttomearit iežamet áigumušaide? Bealistan in jáhke otná váldoservodagat leat buori ovdagovat Sámi servodathuksemii. Buresbirgejupmi ja ovdáneapmi ii berre mihttiduvvot báŋkokontu, golateami ja eará álbmogiid árvvuid vuođul. Dat ii leat ceavzilis bálggis.

Mii lea kolonialisma ja dekolonialisma?

Kolonialisma sáhttá hui oanákaččat čilget nu ahte leat dat fámut/servodagat/álbmogat mat leat stivregoahtán, eatnamiid váldán, vieruid geahččalan jávkadit ja muđui duolbman nuppi álbmoga. Dekolonialisma lea dasto váikkutuvvon álbmoga áigumuš ja bargu dán fas jorgalahttit buoret guvlui, iežas eavttuiguin.

Dál mii leat gártan dan dillái ahte kolonialisma lea sihkkon eanaš dan máilbmeáddejumi, luonddugulahallama ja gelbbolašvuođa mainna láviimet birget iežamet guovlluin. Mii leat veagal gártan dán dillái, dainna go nu gohčoduvvon “ovdáneapmi” lea fámustallamiinna bahkken Sápmái. Kolonialisma vaikkuta buohkaid, ja buohkat leat iešguđet dásiin koloniserejuvvon. Sámi servodat lea dál eanaš dásiin hápmejuvvon justa nu mo eará ge servodagat. Sihke jurddašeapmi, ásatusat, árvvut, “dárbbut”, láhttemat ja servodatvuogádagat.

Eat šat dovdda iežamet máttuid, sin eallimiid, sin duohtavuođaid ja sin árvvuid, ja dorvvastat dieđus dasa mii fállojuvvo. Sii duolddatit min dakkár mális mas TV-ráiddut, filmmat, dihtorat, bláđit, radio, máidnosat, interneahtta, vásátusat, ruđat, gárrenmirkkot, spealat, konsearttat, ođđasat, ásatusat, vuogádagat, valáštallan, ođđasat, propaganda, lágat, njuolggadusat ja badjelgeahččan galgá min giksadit. Lea hui álki giksat dan máli sisa.Seammás mii ánutat sis ahte eai go veahketivččii. Muhto sis ii leat dáhttu. Dan sii čájetit beaivválaččat mearrádusaidinniis bokte.

Go ná ovdanbuktá dáid váivves beliid – kolonialismma váikkutusaid ja gokčasa, de sáhttá muhtomin njáhkat dakkár dovdu ahte toga lea mannan. Ahte lea veadjemeahttun ja vel dárbbašmeahttun máhccat iežamet kultuvrii. Sávan ahte dus šattai miella njulget dán dili. Dili njulgemii gáibiduvvo dekoloniseren. Álggos iežas miela ja dasto servodagaid ja álbmoga dásis.

Gáibiduvvo olu čiekŋudeapmi ja nana dáhttu ahte goargŋut eret dan málesruittus. Ii ge leat bere bere iežamet dieđuid roggat, go kolonista lea máŋga čuođi jagi jo bargan jávkademiinna. Dán jávkadeami várás leat ásahuvvon lágat, njuolggadusat ja eará servodatrievdadusat nu mo iežamet árvvuid ja vuoiŋŋalašvuođa duolbman ja oktiibuot leat dát áŋgiruššamat botken min báttiid eatnamiin.

Muhto lihkus gavdno ain vuođđu mis, ii ge leat maŋŋit.

Čalmmid rahpan

Gávdno ain nu ollu diehtu ja gelbbolašvuohta. Sihke luonddu gaskavuođain, olbmuid gelbbolašvuođa bokte ja girjjiid pearpmaid siste. Álbmotdásis mis lea ain dát máhttu ja diehtu. Dat dieđut leat dušše hui bieđgguid. Lea veahá dego bardingovva mas máŋgaduhát bihtá. Ii oktonas govvabihttás leat nu hirbmat stuorra mearkkašupmi, muhto obbalašvuhtii dat lea hui mearkkašahtti. Jus juohketaš bijašii návccaid dáid osiid gávdnamii ja bardimii de jođánit čájetuvvošivččii govva min máilbmes. Ja vaikko vel livčče muhton oasit láhppon dahje billašuvvan de beassat oaidnit masá ollislaš gova.

De dan sadjái go duššindahkat máttuideamet gelbbolašvuođa, ja navdit ahte sin árvvut ja máhttu ii heive dálá áigái ja servodahkii, nu mo mii dávjá orrot dahkamin, de jáhkán baicca ahte galgat doppe ohcat čovdosiid dálá- ja boahtteáiggi stuorra hástalusaide. Sihke persuvnnálaš dásis, báikkálaš dásis, álbmoga dásis ja máilbmedásis. Min árbedieđut ja máhttu lea heivetuvvon ja geahččaluvvon duhátiid jagiid mielde dáppe Sámis. Álbmogeamet lea dušše vajáldahttán, go kolonialismma lea njágatan, gilván ja dearpan midjiide eará jurdagiid ja árvvuid. Jus min vierut eai livčče doaibman de eat livčce mii sierra álbmot dál. Luonddu eavttut ja luondu ieš ii leat rievdan, dat lea ain seammá. Dat mii lea rievdan lea olbmo vuovdnáivuohta ja luonddu oktavuođabáttiid čuohppan.

De baicca go bahkket ja mihttidit iežamet ovdáneami dáid servodagaiguin, de livččii baicca geahčadit iežamet árvvuid, máhtu ja árbevieruid. Maiddái eará álgoálbmogiid. Álgoálbmotvuođas leat čovdosat ja vejolašvuođat mat eai gávdno duoin servodagain.

Dekoloniserema lávkkit

Jus áigo álggahit dekoloniserema de sáhttet dát leat lávkkit mainna álgit:

Vuosttaš lávki; dovddasteapmi ja áican. Ávžžutan buohkaid rabas mielain vuodjudit dan doahpagii dainna ulbmilin ahte oahppat.

Nubbi lávki; bargagoađe dainna. Juohke beaivvi ja juohke oktavuođas. Dán dásis lea várra vuollánišgoahtit, go kolonialisma ja dan govččas lea juohke sajis ja buot oktavuođain go daid vuos fuomáša.

Goalmmát lávki; go lea dovddastan, oaidnigoahtán ja bargagoahtán – de lea hukset oktasaš áigumuša.

Muitet ahte buot sáhttá divvut – buot sáhttá njulget – buot sáhttá buoridit. Lávkkážiid mielde máhcahit sámivuođa ja hilgut vieris árvvuid, jurdagiid ja láhttemiid. Juohkehaččas leat iežas dáiddut, čehppodat ja bálgát ja go bargá iežas dáidduid bokte nu bures go máhttá, ovttas earáiguin ja ráhkisvuođain de bastit rievdadit olles máilmmi.

Okta dain deháleamos gažaldagain dál Sámis lea ahte makkár sámi dáláža ja boahttevuođa mii háliidat? Leatgo váldoservodagat mihttomearit ja buorit ovdagovat iežamet áigumušaide ja Sámi servodathuksemii? Galgágo buresbirgejupmi ja ovdáneapmi mihttiduvvot báŋkokontu, golateami ja eará álbmogiid árvvuid vuođul?

Dan in navdde ceavzilis bálgán. 

Kolonialismma váikkutusat 

Mii leat gártan dan dillái ahte kolonialisma lea sihkkon eanaš dan máilbmeáddejumi, luonddugulahallama ja gelbbolašvuođa mainna láviimet birget iežamet guovlluin. Kolonialisma váikkuta buohkaide: mii ja guvlomet leat koloniserejuvvon, iešguđet dásiin ja iešguđet láhkái. Sámi servodat lea dál eanaš dásiin hápmejuvvon justa nu mo eará ge servodagat. Sihke jurddašeapmi, ásatusat, árvvut, “dárbbut”, láhttemat ja servodatvuogádagat.

Eat šat dovdda iežamet máttuid, sin eallimiid, duohtavuođaid ja árvvuid. Dorvvastat dasa mii fállojuvvo. Sii duolddatit min dakkár mális mas TV-ráiddut, filmmat, dihtorat, bláđit, radio, máidnosat, interneahtta, vásátusat, ruđat, gárrenmirkkot, spealat, konsearttat, ođđasat, ásatusat, vuogádagat, valáštallan, ođđasat, propaganda, lágat, njuolggadusat ja badjelgeahččan galgá min giksadit. Ja lea hui litna ja njálgga málli. Álki lea dasa fuomáškeahttá giksat. Seammás ánutat sis ahte eai go veahketivččii min ceavzit. Sis ánutat geat eai leat goassige čájetan dakkár duohta dáhtu. Go sis ii leat dáhttu. Dan sii čájetit beaivválaččat mearrádusaidinniis bokte.


Kolonialismma váikutusaid suokkardallan sáhttá muhtumin njágahit dakkár dovddu, ahte toga manai. Ahte lea veadjemeahttun ja vel dárbbašmeahttun máhccat alcceseamet. Muhto dieđe fal – mis lea vejolašvuohta njulget dán dili. Dasa gáibiduvvo DEKOLONISEREN ja maiddái SÁMÁIDAHTTIN . Álggos iežamet mielaid, dasto servodagaid ja álbmoga dásis.

Gáibiduvvo olu čiekŋudeapmi ja nana dáhttu ahte goargŋut eret dan málesruittus. Ii ge leat dušše dohppet iežamet dieđuid ja máhtuid, go kolonista lea máŋga čuođi jagi jo jávkkadahttán, duššadan ja sihkkon bihtá bihtážis alddámet. Dán duššadeami várás leat ásahuvvon lágat, njuolggadusat ja eará servodatrievdadusat nu mo iežamet árvvuid ja vuoiŋŋalašvuođa duolbman ja oktiibuot leat dát áŋgiruššamat botken min báttiid eatnamiin. Lihkus gávdno ain vuođđu mis, ii ge leat maŋŋit!

Álgoálbmotjurddašeapmi mas olbmos lea iežas sajádat luonddus, iige luonddu bajábealde, láhčá dili ekologálaččat, ekonomálaččat ja kultuvrralaččat ceavzilis eallimiidda ja leahkimii dán máilbmes. Álgoálbmogat mat leat doalatan ja eallán iežaset árbevieruid ja árvvuid bokte leat dávjá ceavzileammos álbmogat ja luonddumáŋggabealátvuohta lea dáin guovlluin riggámusat máilmmis.  Árbevieruideamet ealáskahttin ja árvvuideamet čuovvun ii leat dehálaš dušše dainna go mis lea čáppa ja erenoamáš kultuvra, muhto baicca eaktu boahttevaš buolvvaid ja guvllomet ceavzimii. Lea min geatnegasvuohta rájadit ja ealáskahttit dán gelbbolašvuođa, vai mii ja eadnámet eallit ja veadjit bures boahttevuođas.

Mis lea ain diehtu ja gelbbolašvuohta, mainna sáhttit ođđa realitehtaid huksegoahtit. Álbmotdásis mis lea ain hui ollu máhttu ja diehtu. Ii oktonas govvabihtás leat nu hirbmat stuorra mearkkašupmi, muhto obbalaš máilbmegova ollašuhttimiu dat lea ges huidehálaš. Jus juohketaš bijašii návccaid dáid osiid gávdnamii ja bardimii de jođánit čájetuvvošivččii govva min máilmmis. Ja vaikko vel livčče muhton oasit láhppon dahje billašuvvan de beassat aŋkkš fas návddašit masá ollislaš gova.

Jáhkán ahte galgat doppe ohcat čovdosiid máttuideamet árvvuin ja máhtuin dálá- ja boahtteáiggi stuorra hástalusaide, sihke persovnnálaš dásis, báikkálaš dásis, álbmoga dásis ja máilmmidásis. Árbedihtomet ja máhttomet lea heivetuvvon ja geahččaluvvon duhátiid jagiid mielde dáppe Sámis ja dat sisttisdoallá buot maid dárbbašat buoremusat eallit iežamet eatnamiin. Gehččot iežamet ja eará álgoálbmogiid árvvuid, máhtu ja árbevieruid! Iežamet árvvuid máhcateapmi ja ealáskahttin lea dárbbaslaš ja vuođđu boahtteáiggi buresbirgejupmái.

Vuoiŋŋatgo?

Luonddugulataddamis lea vuoiŋŋalaš bealli dehálaš. Ii ge vuoiŋŋalašvuohta dárbbaš leat miige ipmašiid: Buot eallin lea bassi. Galgat vuollegašvuođain ja giitevašvuođain gudnejahttit skeaŋkkaid maid juohke sivdnádus addá midjiide vai mii ealášeimmet – dat lea oassin dássedeattu ja vuoiŋŋalaš oktavuođa huksemis. Ii galgga váldit eanet go maid dárbbaša, ja go šaddá váldit, vai ieš sáhttá eallit, de galgá dan bargat ráhkisvuođain, giitevašvuođain ja vuollegašvuođain ja seammás dovddastit ahte mii birget ovttas buot sivdnádusaiguin. Dán sáhtán ovdamearkan govvidit hui álkkes vieru bokte man lean beassan oahppat:

“Go áiggožatmuora njeaidit, de galggat álggos ákšu šipmáriin dearpalit muora, vai muorra manná galmmas, ammes bávččagit go de čuollagoađát.”

Dát vierru lea buorre ovdamearka man láhkai olbmot leat jurddašan buot sivdnádusaid birra. Go dán vieru álgen čuovvut ja dan duohta mearkkašupmái čiekŋudit, de bođii ođđa áddejupmi máilbmái ja min oktavuođaide. Dát smávva vierru čuvgetii munjje ođđa bálgáid ja láidestii ruovttoluotta dan áddejupmái ahte buot gullá oktii: ahte olmmoš lea dássálaga buot sivdnádusaiguin, oassin luonddus ja ahte galgá giitevašvuođain ja ráhkisvuođain dovddastit dan. Láhtte iežat eatnamiin ja birrasiin nugo dat livččii guoibmát: ráhkisvuođain ja vuollegasvuođain ovddit ja áimmahuša, dearvvašlaš ja ceavzilis duohtavuhtii.

Jus dáinna bargagoahtit, muhto jus de rivatat vajáldahttit de eat galgga jierásmuvvat, gal de boahtte háve, ja fáhkka de lea cieggan daguidasaidat ja veahážiid mielde čatnat ođđa báttiid lundui, máttuiguin ja buot sivdnádusaiguin. Lea dehálaš, ahte mii fuomášat ahte lea vejolaš ealáskahttit vuoiŋŋalašvuođa fas, iežamet dáhtu, máhtu ja árbbi bokte. Kolonialisma ii galgga beassat vuoittu dás cealkit.

Dekoloniserema lávkkit

Jus áigo álggahit dekoloniserema de sáhttet dát leat lávkkit mainna álgit:

Vuosttaš lávki; dovddasteapmi ja áican. Ávžžutan buohkaid rabas mielain vuodjudit dan doahpagii dainna ulbmilin ahte oahppat.

Nubbi lávki; bargagoađe dainna. Juohke beaivvi ja juohke oktavuođas. Dán dásis lea várra vuollánišgoahtit, go kolonialisma ja dan govččas lea juohke sajis ja buot oktavuođain go daid vuos fuomáša.

Goalmmát lávki; go lea dovddastan, oaidnigoahtán ja bargagoahtán – de lea áigi earáiguin hukset oktasaš áigumuša.

Muitte ahte buot sáhttá divvut – buot sáhttá njulget – buot sáhttá buoridit. Lávkkážiid mielde mii ovttas máhcatat sámivuođa ja hilgut vieris árvvuid, jurdagiid ja láhttemiid. Juohketaččas leat iežas dáiddut, čehppodagat ja bálgát ja go bargá iežas dáidduid bokte nu bures go máhttá, ráhkisvuođain ja ovttas earáiguin, de mii bastit rievdadit máilmmi.

Čielga sámi ságat, dán vuoro dakkárat, mat eai nu dávjá ságastallojuvvo, várra erenoamážit politihkálaš oktavuođain, nammalassii eatnámet eatnama, vuoiŋŋalašvuođa ja dekoloniserema.


Eana ja buot sivdnádusat

Dát čálus ii leat viggamuš dološáiggi romantiseremis. Árbevieruideamet ealáskahttin ja árvvuideamet čuovvun ii leat dehálaš dušše dainna go mis lea čáppa ja erenoamáš kultuvra, muhto baicca eaktu boahttevaš buolvvaid birgemii. Lea min geatnegasvuohta rájadit ja ealáskahttit dan gelbbolašvuođa dassážii go dat beaivi boahtá, go dehálaš dieđut dárbbašuvvojit.

Álgoálbmogat mat leat doalatan ja ellet iežaset árbevieruid ja árvvuid bokte leat dávjá ceavzileammos álbmogat ja luonddumáŋggabealátvuohta lea dáin guovlluin riggámusat máibmes. Álgoálbmotjurddašeapmi mas olbmos lea iežas sajádat luonddus, iige luonddu olggobealde, láhčá dili ekologálaččat, ekonumálaččat (fuomáš ahte «ekonomija» ii leat álo ruđas sáhka) ja kultuvrralaččat ceavzilis eallimiidda ja leahkkimii. Uhkádus sin/min eatnamiidda leat dávjá olggobeale fámut nu mo eana- ja čáhcerievideaddjit, nuoskideapmi, dálkkádatrievdan, mišunearat ja eará.

Muhto okta mii ii oro čielggas Okta dehálamos gažaldagain dál Sámis lea, ahte gosa mii háliidat – Makkár sámi boahttevuođa mii háliidat?niegadat? Leatgo o.m.d. váldoservodagat mihttomearit iežamet áigumušaide? Bealistan in jáhke otná váldoservodagat leat buori ovdagovat Sámi servodathuksemii. Buresbirgejupmi ja ovdáneapmi ii berre mihttiduvvot báŋkokontu, golateami ja eará álbmogiid árvvuid vuođul. Dat ii leat ceavzilis bálggis.

Mii lea kolonialisma ja dekolonialisma?

Kolonialisma sáhttá hui oanákaččat čilget nu ahte leat dat fámut/servodagat/álbmogat mat leat stivregoahtán, eatnamiid váldán, vieruid geahččalan jávkadit ja muđui duolbman nuppi álbmoga. Dekolonialisma lea dasto váikkutuvvon álbmoga áigumuš ja bargu dán fas jorgalahttit buoret guvlui, iežas eavttuiguin.

Dál mii leat gártan dan dillái ahte kolonialisma lea sihkkon eanaš dan máilbmeáddejumi, luonddugulahallama ja gelbbolašvuođa mainna láviimet birget iežamet guovlluin. Mii leat veagal gártan dán dillái, dainna go nu gohčoduvvon “ovdáneapmi” lea fámustallamiinna bahkken Sápmái. Kolonialisma vaikkuta buohkaid, ja buohkat leat iešguđet dásiin koloniserejuvvon. Sámi servodat lea dál eanaš dásiin hápmejuvvon justa nu mo eará ge servodagat. Sihke jurddašeapmi, ásatusat, árvvut, “dárbbut”, láhttemat ja servodatvuogádagat.

Eat šat dovdda iežamet máttuid, sin eallimiid, sin duohtavuođaid ja sin árvvuid, ja dorvvastat dieđus dasa mii fállojuvvo. Sii duolddatit min dakkár mális mas TV-ráiddut, filmmat, dihtorat, bláđit, radio, máidnosat, interneahtta, vásátusat, ruđat, gárrenmirkkot, spealat, konsearttat, ođđasat, ásatusat, vuogádagat, valáštallan, ođđasat, propaganda, lágat, njuolggadusat ja badjelgeahččan galgá min giksadit. Lea hui álki giksat dan máli sisa.Seammás mii ánutat sis ahte eai go veahketivččii. Muhto sis ii leat dáhttu. Dan sii čájetit beaivválaččat mearrádusaidinniis bokte.

Go ná ovdanbuktá dáid váivves beliid – kolonialismma váikkutusaid ja gokčasa, de sáhttá muhtomin njáhkat dakkár dovdu ahte toga lea mannan. Ahte lea veadjemeahttun ja vel dárbbašmeahttun máhccat iežamet kultuvrii. Sávan ahte dus šattai miella njulget dán dili. Dili njulgemii gáibiduvvo dekoloniseren. Álggos iežas miela ja dasto servodagaid ja álbmoga dásis.

Gáibiduvvo olu čiekŋudeapmi ja nana dáhttu ahte goargŋut eret dan málesruittus. Ii ge leat bere bere iežamet dieđuid roggat, go kolonista lea máŋga čuođi jagi jo bargan jávkademiinna. Dán jávkadeami várás leat ásahuvvon lágat, njuolggadusat ja eará servodatrievdadusat nu mo iežamet árvvuid ja vuoiŋŋalašvuođa duolbman ja oktiibuot leat dát áŋgiruššamat botken min báttiid eatnamiin.

Muhto lihkus gavdno ain vuođđu mis, ii ge leat maŋŋit.

Čalmmid rahpan

Gávdno ain nu ollu diehtu ja gelbbolašvuohta. Sihke luonddu gaskavuođain, olbmuid gelbbolašvuođa bokte ja girjjiid pearpmaid siste. Álbmotdásis mis lea ain dát máhttu ja diehtu. Dat dieđut leat dušše hui bieđgguid. Lea veahá dego bardingovva mas máŋgaduhát bihtá. Ii oktonas govvabihttás leat nu hirbmat stuorra mearkkašupmi, muhto obbalašvuhtii dat lea hui mearkkašahtti. Jus juohketaš bijašii návccaid dáid osiid gávdnamii ja bardimii de jođánit čájetuvvošivččii govva min máilbmes. Ja vaikko vel livčče muhton oasit láhppon dahje billašuvvan de beassat oaidnit masá ollislaš gova.

De dan sadjái go duššindahkat máttuideamet gelbbolašvuođa, ja navdit ahte sin árvvut ja máhttu ii heive dálá áigái ja servodahkii, nu mo mii dávjá orrot dahkamin, de jáhkán baicca ahte galgat doppe ohcat čovdosiid dálá- ja boahtteáiggi stuorra hástalusaide. Sihke persuvnnálaš dásis, báikkálaš dásis, álbmoga dásis ja máilbmedásis. Min árbedieđut ja máhttu lea heivetuvvon ja geahččaluvvon duhátiid jagiid mielde dáppe Sámis. Álbmogeamet lea dušše vajáldahttán, go kolonialismma lea njágatan, gilván ja dearpan midjiide eará jurdagiid ja árvvuid. Jus min vierut eai livčče doaibman de eat livčce mii sierra álbmot dál. Luonddu eavttut ja luondu ieš ii leat rievdan, dat lea ain seammá. Dat mii lea rievdan lea olbmo vuovdnáivuohta ja luonddu oktavuođabáttiid čuohppan.

De baicca go bahkket ja mihttidit iežamet ovdáneami dáid servodagaiguin, de livččii baicca geahčadit iežamet árvvuid, máhtu ja árbevieruid. Maiddái eará álgoálbmogiid. Álgoálbmotvuođas leat čovdosat ja vejolašvuođat mat eai gávdno duoin servodagain.

Dekoloniserema lávkkit

Jus áigo álggahit dekoloniserema de sáhttet dát leat lávkkit mainna álgit:

Vuosttaš lávki; dovddasteapmi ja áican. Ávžžutan buohkaid rabas mielain vuodjudit dan doahpagii dainna ulbmilin ahte oahppat.

Nubbi lávki; bargagoađe dainna. Juohke beaivvi ja juohke oktavuođas. Dán dásis lea várra vuollánišgoahtit, go kolonialisma ja dan govččas lea juohke sajis ja buot oktavuođain go daid vuos fuomáša.

Goalmmát lávki; go lea dovddastan, oaidnigoahtán ja bargagoahtán – de lea hukset oktasaš áigumuša.

Muitet ahte buot sáhttá divvut – buot sáhttá njulget – buot sáhttá buoridit. Lávkkážiid mielde máhcahit sámivuođa ja hilgut vieris árvvuid, jurdagiid ja láhttemiid. Juohkehaččas leat iežas dáiddut, čehppodat ja bálgát ja go bargá iežas dáidduid bokte nu bures go máhttá, ovttas earáiguin ja ráhkisvuođain de bastit rievdadit olles máilmmi.